Friday 9 February 2018

Jaanuari põnevaimad hetked meie rühmas

Meil kõigil on erinevaid ideid ja mõtteid. Mõned neist on sellised, mis endale tunduvad tõelised pärlid, aga teiste jaoks on hmm... no ütleme, et igapäevane, ei midagi erilist. Ja see ongi täiesti normaalne, sest me kõik oleme erinevad, meid kõiki vaimustavad erinevad asjad. Siiski olen mõelnud ja otsustanud, et püüan siin blogis tuua teieni need momendid, mis mulle endale erinevate lasteaias käsitlevate teemade juures on tekitanud vau-efekti. Kui nüüd täpsustada, siis need ideed, mille vau-efekt on minuni jõudnud just läbi laste. Ehk et teiekord võib ju endale tunduda idee geniaalne, aga lastele ei paku see mingisugust pinget. Samuti vastupidi, teinekord teed midagi täiesti argipäevast, aga lapsed on sellest nii haaratud, et isegi ei saa täpselt aru, et mis siis nüüd juhtus.

Aga nüüd juba meie möödunud jaanuari kuu juurde. Meie rühmas kestab üks teema nii umbes kuu aega, teinekord läheb ka veidi üle või vastupidi, teema ammendub enne kuu lõppu. Aga planeerimine on kuupõhine. Ma ütlen päris ausalt, et ega enam teistmoodi ette ei kujutaks ka, sest lapsed suudavad erinevad teemad nii laiapõhjaliseks muuta, et no näiteks nädalaga meie küll kuidagi hakkama ei saaks (hea küll, saaksime ikka kui vaja, aga kuu aega annab võimaluse käsitleda teemasid põhjalikumalt).

Möödunud jaanuari kuu oli meil ametite kuu. Laste lemmik tegevused olid kindlasti erinevad ametite keskused. Kõige popimad olid arstinurk (kuhu olid vanemad toonud PÄRIS asju ehk plaastreid, erinevaid sidemeid, tühje rohupurke, stetoskoobi jms), juuksurinurk (no kellele ei meeldiks soenguid teha), poemäng (kus taaskord terve hunnik vanemate toodud tühje pakendeid; ps. lõiming matemaatikaga), koristaja amet ja ehistusmehe amet (selle tarbeks oli meil hunnik puidust klotse, naelu, haamer, saag; ps. lõiming käelise tegevusega).



Arstimängu kõrval sai üllatavalt popiks ka silmaarsti amet. Idee tuli mu paariliselt, õpime sellel aastal häälikuid ja tähti, seega andis see tabel suurepärase võimaluse ainete lõiminguks.



Hitiks oli ka meie sellekuine õppekäik päästeametisse. Üks pisike neiu ütles juba sisenedes, et tuletõrjujad on kõige ilusamad, nii et meid vastuvõtnud tuletõrjuja süda oli murtud ning meile tõeliselt meeleolukas õppekäik garanteeritud. Päästeamet on koht kuhu kindlasti soovitan minna, sest vähemalt meid vastu võtnud Annelinna päästekomando pakkus lastele suurt huvi. Kui enne õppekäiku soovis üks meie rühma poiss saada tuletõrjujaks, siis pärast õppekäiku sai sellest ametist ikka väga populaarne tulevikusoov. Hiljem sai teema jätkuks rühmas veel juurde uuritud/räägitud tuleohutusest.



Üks tõeliselt tore päev oli meil veel. See oli just selline päev, kui ma ei olnud kindel, et kas see ikka töötab või ei tööta. Nimelt oli meil kaunite kunstide päev. Rääkisime balletist, maalikunstist ja kuulasime klassikalist muusikat. Baleriini näitena vaatsime minu tütart varasemast noorusest (https://www.youtube.com/watch?v=UaksckABxR8), lisaks veel üks video temast, kus oli paremini näha ka varvaskingi (https://www.youtube.com/watch?v=kachZu6YPDE). Väga suurt elevust tekitas ka slacklineri Tauri Vahesaare tutvustus (https://www.youtube.com/watch?v=HhEKQoklXZU). Seejärel vaatasime maailma kõige kallimaid ja tuntumaid maale. Lastele meeldis kõige rohkem Van Gogh'i "Tähine öö"(https://elu24.postimees.ee/3077345/van-gogh-kujutas-maalil-tahine-oo-spiraalgalaktikat) , nii et selle järgi asusime ka meie maalima ja väikseid kunstnikke mängima.



Kuu lõpus saime rõõmustava uudise meie maja metoodilisest kabinetist, nimelt olid sinna lennanud mesilasrobotid BeeBot'id. Meie rühma lapsed küll kutsusid neid järjepidevalt lepatriinudeks, aga kui nii siis nii. BeeBot'id andsid meile võimaluse avastada natuke ka programmeerija ameti telgitaguseid ja üks mis kindel, mesilasrobotid meeldisid lastele kohe väga-väga.



Huvitava Bioloogia Kooli lehel algas põnev katsete projekt lasteaedadele, kus ka meie lõime kaasa, sest tahtsime olla ka teadlased. Katset "Janune seller" soovitan küll soojalt kõigil teha, sest selleri sees oli väga hästi ära näha juhtsooned, mida mööda vesi liigub (punane toiduvärv andis eriti uhke efekti). Tegelikult meeldivad erinevad katsed lastele alati, nii et mul on väga hea meel, et selline projekt on toimumas (veebruaris ootab ees "Külmetav hüljes").


Loodan, et leidsite sellest jutust ja nendest näidetest kübekese inspiratsiooni, mõne hea mõtte ja teete midagi sarnast ka ise. Nagu ma juba eespool ütlesin, ei arva me, et oleksime jalgratta leiutanud, kindlasti tehakse kõike seda ka mujal ja kindlasti tehakse veel muidki põnevaid asju, aga seekord sai kirja just meie rühma lapsi enim köitnud tegevused.

Uute kohtumisteni ja lugege kindlasti veebruarikuist "Pere ja kodu" ajakirja, kus on kirjas minu mõtted lasteaias õppimisest (või siiski mängimisest).


No comments:

Post a Comment