Õppeaasta kavandamist alustame rühma üldisest kaardistamisest.
Rühma üldist eripära hinnates võtame aluseks eelneva õppeaasta (kui just lapsed ei tule esimest korda meie rühma) ja laste tollase käitumise, eeldades, et kahe suvekuuga pole lapsed väga kardinaalselt muutunud. Näiteks toodud eelmise õppeaasta kokkuvõte: http://6petajaheily.blogspot.com.ee/2017/01/eelmise-oppeaasta-kokkuvote.html. Sellises võtmes kokkuvõte sai koostatud esimest korda, eelnevalt ei ole meie kokkuvõtted sisaldanud analüüsi osa. Seetõttu sai seekord teadlikult kirjutatud välja ka küsimused, millest lähtuvalt analüüsi läbi viisin (SAKA ring). See eelpool viidatud kokkuvõte pandi õppealajuhataja poolt kõigile nähtavale lasteaia siseveebi, et ka ülejäänud rühmad hakkaksid oma kokkuvõtetes kasutama analüüsi. Sellele kevadel on näha, kas piisas vaid näitest või peaks siia kõrvale tooma ka väikese koolituse (mida ma ise olen valmis vedama, sest SAKA ringi järgi analüüsimine ei ole mulle võõras teema).
Lähtuvalt rühmakontingendist otsustame üldised õppemeetodid, kuid järgime rühma dünaamikat pidevalt, olles valmis vajadusel viima sisse muudatusi. Kõige rahulolevamad oleme, kui laps läheb õhtul vanemate juurde ja teatab, et täna me ainult mängisime (lapsevanemate jaoks peame samas blogi, kus kirjutame lahti, mida igapäevase mängu käigus õppisime).
Lapsevanemate roll
Lisaks uurime ka lapsevanemate, kui meie peamiste partnerite, ootusi ja nägemusi, mida püüame õpet planeerides arvesse võtta. Selle jaoks täitsid vanemad sellel õppeaastal sellise ankeedi (küsimused ei ole igal sügisel samad, oleneb eesmärkidest, rühmast ja lastest jm): http://6petajaheily.blogspot.com.ee/2017/01/ankeet-lapsevanemale.html Õppeaasta lõpus võtame needsamad nende seatud ootused ja palume neil Likerti 5-palli skaalal hinnata, kuivõrd need täitusid (eelmine kord tegime ehk vea, et andsime need koju täitmiseks, sest hoolimata sellest, et nimesid peal ei olnud, tõid nad need meile isiklikult tagasi ning seega ei olnud tagatud vastuste anonüümsus; seda tuleb seekord muuta)
Miks just õppimine läbi mängu?
Mäng soodustab taju ning teiste kognitiivsete protsesside arengut (Niilo & Kikas; 2008), mis on laste juhtivaks tunnetusprotsessiks vanuses 0-5. Taju korjab aktiivselt kokku infot/muljeid ümbritsevast maailmast. Selle tõttu on laste mõtlemine kaemuslik-praktiline (st et lapsed tegutsevad mõeldes) (Bachmann & Maruste, 2008). Lapse arengule on oluline pakkuda talle võimalikult palju erinevaid aistinguid, sest taju kaudu õppimise korral õpib laps seostama erinevate meelte kaudu vastu võetud infot (Kikas, 2008). Lapsele ei piisa vaid kuulamisest, ta peab lisaks saama katsuda, vaadata, nuusutada, maitsta ning kindlasti ka ise järele proovida, sest ise läbi tehes kinnistuvad teadmised paremini.
Koostades lastele erinevaid õppetegevusi, on väga oluline arvestada laste vanusega ning sellest vanusest tuleneva eripäraga. Laste psüühiline areng jaguneb ealiste iseärasuste etappideks, meie rühma lapsed on hetkel fallilis-oidipaalses faasis, mis leiab aset umbes 3-5 eluaastates (Mangs & Martell, 2000). Selles eas teab ja oskab laps rohkem kui kui varem, ta on hakanud valdama oma motoorikat, tema sõnavara on suurem, laste fantaasia lendab, kuid ta ei mõista veel võimaliku ja võimatu vahekorda (Mangs & Martell, 2000). Selles vanuses on eriti oluline mängimine ja katsetamine, et areneks lapse tegelikkusetaju.
Määravaks saavad verbaalsed signaalid, laps õpib ennast järjest enam väljendama verbaalselt (Bachmann & Maruste, 2008). Piaget’ järgi toimub laste järsk keeleline areng seetõttu, et nad hakkavad kasutama sümbolilist mõtlemist. Nad saavad aru, et sõna kui sümbol ja sellele vastav objekt ei pea olema koos. Samuti hakkavad lapsed rääkima asjadest, mis toimusid minevikus või toimuvad tulevikus. Piaget leiab, et laste mõtlemine areneb tegevuse käigus (Smith, Cowie, & Blades, 2008).
Laste sümboliline mõtlemine väljendub ka nende fantaasiamängudes (Smith et al., 2008). Lapse igapäevane mäng on Võgotski sõnul seotud lähima arengu tsooni mõistega. Tsoon moodustub lapse tegeliku arengu (ehk mida laps on võimeline tegema iseseisvalt) ja potentsiaalse arengu (mida laps sooritab täiskasvanu abiga) tasemete vahel (Veisson & Veispak, 2005). Võgotski sõnul ületab laps just mängus oma tegelikku vanust ja oma igapäevast käitumist ning seetõttu pidas Võgotski mängu koolieelse lapse peamiseks arengu allikaks (Smith et al., 2008).
Õppeaasta tegevuskava.
Õppeaasta tegevuskavasse paneme üldsõnaliselt kirja kõik, mis puudutab saabuvat õppeaastat. Kindlasti majas ühiselt valitud eesmärgid kui ka rühma-siseselt püstitatud meie rühma õppeaasta eesmärk.
Selles planeerime ka esialgse töö hariduslike erivajadustega lastega. Sellel õppeaastal oli seda keeruline ennetavalt teha, sest rühmaga liitusid uued lapsed, lisaks oli ühe lapse puhul juba eelnevalt tekkinud kahtlus, et tema kõne on eakohasest kõnest kaugele maha jäänud (eriliste laste toetamisest ja IAK koostamisest kirjutan lähemalt allpool). Selle aasta tegevuskava on nähtav siit: http://6petajaheily.blogspot.com.ee/2017/01/aasta-tegevuskava.html
Igakuine planeerimine.
Õppetegevust planeerime kuude kaupa, kusjuures alustades tegevuse läbi viimist, selgitame välja kõigepealt laste eelnevad teadmised ja kogemused selles valdkonnas. Teemade valikul lähtume laste soovidest ja huvidest. Nt. Veebruarikuu teemaks valisime sõpruse, sest lapsed on hakanud avastama sõpruse olemust, järjest rohkem kostub "Mina olen sinu sõber." või "Mina ei ole sinu sõber", tekkinud on ka koosmäng, mis aga tekitab hetkel palju konflikte, see tähendab, et koostegutsemine ja teistega arvestamine vajab kõrgendatud tähelepanu.
Välja toodud tegevused/ideed on vaid hetke mõtted, tegelikud tegevused selguvad juba jooksvalt tegutsemise käigus, lähtuvad eelkõige laste huvist ja saavad fikseeritud päevikus.
Näide veebruarikuu plaanist: http://6petajaheily.blogspot.com.ee/2017/01/veebruari-kuuplaan.html
Igapäevane tegevus.
Igapäevase tegevuste plaanerimisel lähtun eelkõige lastest ja rühmast tervikuna. Mulle on teada selle kuu teema ja eesmärgid ja üheskoos hakkame seda lahti harutama. Mis suuna päev reaalselt võtab, sõltub eelkõige lastest endist, minu roll on lastes huvi tekitada, tekkinud huvi ära kasutada, suunata ja toetada. Kasutan siinkohal vajadusel ka manipuleerimist ehk et jätan rühmas nähtavale kohale asjad, mille puhul tunnen, et sellest oleks vaja rääkida (näiteks, eelmisel kuul rääkisime hammastest ja kuu alguses tõin lasteaeda hambaarstimängu, kus saab plastiliinist hambaid teha ja neid parandada; olles sellega lastes huvi äratanud, saime teemaga edasi minna.)
Väga hea meelega osaleme ka erinevates projektides sobitades neid meie enda õppetegevusse. Viimase aja lemmikuks on olnud Räpina aianduskooli projektid. Sellel aastal tuleb näiteks Sõprusetera projekt, mis oma olemuselt sobib ideaalselt meie selle aasta eesmärkidega kokku, nii et oleme juba kirjas ja ootame osalemist põnevusega. http://www.aianduskool.ee/taimeprojekt-soprusetera/
Erinevate osapoolte kaasamine
Kõik eelnevad kavad valmivad koostöös rühma meeskonna, laste, lapsevanemate, liikumisõpetaja ja muusikaõpetajaga. Mida vanemaks saavad lapsed, seda rohkem arvestame teemade valikul laste ettepanekuid, praegu pigem püüame aimata nende huvisid ja soove, verbaalse eneseväljenduse arenedes saame aga justnimelt nende ettepanekuid plaani võtta.
Lapsevanematele on kõik kavad kättesaadavad rühma blogis, kuid täiendavalt saadame aasta kokkuvõtte ja tegevuskava ka omavahelisse meililisti. Rühma koosolekutel (mis toimuvad plaanipäraselt kaks korda aastas) räägime kõik eesootava (ja ka möödunu) lapsevanematele ka suuliselt lahti. Kolleegidele on kavad nähtavad lasteaia siseveebis.
Peame väga oluliseks lapsevanemate kaasamist õppetöösse ja rühma tegevustesse, seetõttu oleme sellel aastal kutsunud neid meiega koos süüa valmistama. Mõned vanemad on ka väga aktiivselt osalenud, loodame et neid õppeaasta lõpuks veel lisandub. Hetkel tekkis aga tunne, et meie ja vanemate vahel on tekkinud kerge kaugenemine, seetõttu on veebruarikuu plaanis ka teeõhtu lapsevanematega, et saaksime ühiselt aja maha võtta ja vanemad ei kiirustaks koos lapsega ruttu koju.
Tagasiside andmine lapsevanematele (ja ka lastele).
Väga oluliseks pean, et lapsevanemad oleksid kursis sellega, mida ja miks me teeme. Seetõttu peame ka rühma blogi, kuhu sissekandeid teen mina. Blogi on kinnine ja sinna pääsevad ligi ainult lapsevanemad personaalse kutsega. Lisan siia näite ühest päevast: http://6petajaheily.blogspot.com.ee/2017/02/uks-paev-10-jaanuar.html Selles näites võtsin pilte vähemaks, tegelikkuses jälgime, et kõik lapsed saaksid pildile, sest iga vanem tahab näha ju oma last. Need päevakirjeldused ei ole meil väga pikad, sest selleks pole alati aegagi, küll aga võtame enne uute oskuste vms käiku võtmist endale aega ja kirjutame neist ka lapsevanematele, nt nii: http://6petajaheily.blogspot.com.ee/2017/02/selgitused-mida-ja-miks-me-teeme-22.html Pean väga oluliseks, et lapsevanemad mõistaksid, miks ja mida me rühmas teeme, eriti just seda osa, et MIKS me midagi teeme.
Lisaks olen sellest õppeaastast hakanud tegema ka videosid. Olen veel algaja, sest alles kohanen MovieMaker'i keskkonnaga, kuid esimesed videod on vanemad küll väga hästi vastu võtnud. Lisaks saab neid videosid analüüsides analüüsida ka iseenast (eriti oma sõnakasutust, väga hea õppematerjal!!!) ja läbiviidud tegevusi ning muidugi kasutada neid lapse arengu analüüsimiseks. Üks näide ka siia (see punase peaga täiskasvanu videos olen mina):
Kuidas valmistan ette arenguvestluse?
Aastad on erinevad ja ka arenguvestlustel võib lisaks selle peamisele eesmärgile (laste arengu analüüsimisele) olla lisa-eesmärke. Meie otsustasime sellel aastal lisaks lapse arendamist vajavatele külgedele keskenduda ka lapse tugevustele. Meie eesmärgiks ei ole kasvatada ühtlast ja ühtviisi mõtlevat massi, vaid eelkõige indiviide oma eripäradega. Seega peame väga oluliseks lisaks arendada lastes ka neid külgi, milles nad juba on tugevad või arengus võrreldes eakaaslastega tunduvalt ees. See saab aga toimuda vaid käsikäes koduga.
Kuna hetkel on meie praegustel lastel käsil lasteaia teine aasta, peame oluliseks ka välja selgitada meie rühma tugevused ehk et mis on see, mis lastele lasteaias meeldib. Saades teada, mis lastele ei meeldi lasteaias, võib aga ilmneda mõni ühisosa, mida saaksime seejärel läbi analüüsi ja arutelu muuta.
Arenguvestluse küsimused saadame vanematele eelnevalt meilile, et neil oleks võimalik nende üle järele mõelda ning seejärel saaksime nende üle juba ühiselt arutleda. Arenguvestlusel on eesmärgiks, et suurema osa ajast räägiks lapsevanem(ad).
Arenguvestluse küsimused:
- Mida te hindate oma lapses? Mis on tema tugevad küljed?
- Mida peate lapse nõrgemateks külgedeks?
- Mis lapsele lasteaias käimise juures meeldib / ei meeldi?
- Kui palju infot saate lapselt lasteaia kohta? Kas laps räägib pigem positiivsetest või
negatiivsetest sündmustest?
- Mida teete koos perega lapse arendamiseks?
- Kui palju aega kulutab laps telerile, arvuti- või mängukonsooli mängudele?
Lõpetuseks minu isiklikust blogist üks lugu sellest, kuidas lapsed meie rühmas õpivad:
Kollegidega kogemuste jagamine
Olen alati valmis kolleegidele appi ruttama, sest leian, et jagamises peitub suur väärtus. Viimati oligi mul võimalus tutvustada oma lapsepõlvest meenunud keefiri-tehnikat kahele rühmale, ühes käisin ka abiks tegevust läbi viimas. Pisikesed olid väga rahul, kui äkki anti neile luba kätega värvima hakata ja suuremad vaatasid kadedalt pealt (tegemist oli liitrühmaga ja tegelikult said suuremad ka hetke pärast juba kaasa lüüa). Selliste hetkede nimel mulle meeldibki jagada! See on kindlasti see koht, kus ma pean hakkama aktiivsemalt tegelema, sest see meeldib mulle. Üks plaan on juba ka paigas - nimelt ühise õuetegevuse läbiviimine koos minu nooremõpetajaga (siin lisa-eesmärgiks veel see, et nooremõpetaja natuke kardab seda meie õueala ehk aitab see ühine tegevus ka tema pingeid maha tõmmata).
Ps. Tehnikat tuletasin meelde ka laiemale avalikkusele oma tava-blogis: http://enesest.blogspot.com.ee/2015/01/mida-teha-keefiriga-juhul-kui-seda-juua.html
Erilised lapsed
Erilised lapsed on erilised ja vajavad ka erilist tähelepanu (AGA ära ei tohi unustada ka teisi lapsi). Meie peame oma rühmas erilisteks lasteks: kahte nõustamiskomisjoni otsusega last (mõlemal logopeediline erivajadus), kakskeelset last (kodune keel on vene keel), omandamata käitumisoskustega lapsi ja andekaid lapsi.
Logopeediliste erivajadustega laste puhul oleme ühele neist koostöös tasandusrühma logopeediga ja teiste lapsega kokku puutuvate kolleegidega koostanud IAK. Rühmas toetame lapse kõnet logopeedi antud näpunäidete järgi ja viime temaga läbi individuaalseid tegevusi (eelkõige seetõttu, et ta veel ei ole võimeline pika-ajaliselt teistega koos töötama). Teise lapsega on IAK koostamine töös, kuid see laps vajab oma vähese kõnest arusaamis oskuse tõttu, eelkõige individuaalset juhendamist, juhendite lihtsustamist ja vajadusel ülekordamist.
Käitumisraskustega laste puhul katsetame Ben Furman'i oskuste õpet (Furman, 2010). Sellega alles alustame, seega ei oska hetkel veel lähemalt kiita või laita. Ideid ja mõtteid selle metoodika katsetamiseks saime Angela Jakobsoni koolituselt "Laste eneseregulatsioon: valik praktilisi töövõtteid lastega töötavatele spetsialistidele". Kui koolituse järgselt tekkis tunne, et ei see ei ole võimalik, seda saab teha kodus oma lapsega, see tähendab et ühe lapsega, kollektiivis see ei toimi. Siis nüüd otsustasime siiski ära proovida, sest põhiline mõte, mis sealt koolituselt tegelikult kõlama jäi ja millega ma olen väga nõus, on: "Lapsel ei ole probleemid, probleem on õpetajal. Lapsel on lihtsalt mõni eluks või käitumiseks vajalik oskus puudu."
Andekaid lapsi on hetkel rühmas üks, kellele püüame võimaldada erinevaid käeliste tegevusi, sest ta on väga loov ja motiveeritud. Tema kõneoskus ja eelkõige maailma nägemus on east tunduvalt ees, seega anname talle võimelust ka teistele oma teadmisi jagada. Ütlen ausalt, et see on see koht, kus on vaja veel natuke uurida ja asju läbi mõelda, et lapse potentsiaal kaduma ei läheks.
Kakskeelse lapse kõne areneb tegelikult väga hästi, aga kuna vanemad ise on väga motiveeritud koostööle ja tahavad väga, et lapse eesti keel areneks kiiremini, siis alates jaanuarist koostame lapsele ühe lehekülje käesoleva kuu sõnadest ja väljenditest, et vanemad saaksid neid kodus koos harjutada, aga et ka meil oleks kompaktselt uus sõnavara käepärast. Lehe koostamisel konsulteerisime ka tasandusrühma logopeediga. Jaanuarikuu leht:
Kasutatud kirjandus:
Bachmann, T., & Maruste, R. (2008). Psühholoogia alused. Tallinn: Kirjastus ILO
Furman, B. (2010). Minu armas marakratt. Tallinn: Eesti Ajalehed AS
Kikas, E. (2008). Õppimise erinevad viisid. Õppimise protsess.
Teadmiste areng. E. Kikas (Toim), Õppimine
ja õpetamine koolieelses eas (lk 104-119). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. 2008. Külastatud 20. mail,
2011, aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772
Mangs, K., & Martell, B. (2000). Psühhoanalüütiline arengukäsitlus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
Niilo, A., & Kikas, E. (2008). Mäng. E. Kikas (Toim), Õppimine ja õpetamine koolieelses eas
(lk 120-137). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
Veisson, M., & Veispak, A. (2005). Lapse arengu- ning
õppimisteooriad. L. Kivi & H. Sarapuu (Toim), Laps ja lasteaed (lk 10-66). Tartu: Atlex
Valdkonnaga seotud läbitud koolitused:
06.01.17 - Lapse vihik: töövihiku asemel, metoodika, ideed, Logoserv OÜ, koolitaja Ervin Laanvee
25.11.16 - meisterdamine: uued tehnikad ja materjalid, Logoserv OÜ, koolitaja Piret Laanvee
05.01.16 - Lapse päev Reggio Emilia filosoofiast lähtuvalt (lektor: Katariina Nousiainen), 5 tundi
11.11.15 - Laste eneseregulatsioon: valik praktilisi töövõtteid lastega töötavatele spetsialistidele, 8 auditoorset tundi (lektor: Angela Jakobson)
30.10.15 - VIII Peeter Põllu päeva üliõpilaste teaduskonverents, 4 tundi
23.09.15 - Võru, Varajase märkamise seminar (lektorid: Ülle Kuusik, Kadri Rebane, Tiina Kallavus), 6 tundi
14.04.15 - TÜ haridusteaduste instituut "Inspireeriv õpikeskkond lapsest lähtuvas tegevuskultuuris", 8 tundi
04.02.15 - Ene Kulasalu ja Koidu Tani-Jürisoo "Meeskonnatöö koolitus", 8 tundi
No comments:
Post a Comment