26. jaanuar - neljapäev

Juba hommikul tööle jõudes meenus mulle, et täna on see vahva päev, kui saan oma kogemusi jagada. Meie vee ja jogurti ringist tuli läbi ka minu sõber assistent, kes küsis, et kuidas on, saan ma ikka appi tulla. Muidugi saan, eriti veel kui meid nii vähe rühmas on.

Lapsed saabusid jälle koos õpetaja abiga, aitasid tal laua katta ning peale söömist ootas meid ees laulutund.
9.00-9.30 olime laulmas. Muusikaõpetaja kutsus hiirekesed ka koos meiega laulma, sest ka neid on jätkuvalt väga vähe. Minul oli tänases laulutunnis üks väike printsess süles, kes millegipärast oli pahas tujus ja kohe üldse kaasa ei tahtnud teha.
Peale laulmist läksimegi teise rühma. Meie lapsed olid väga elevil, sest teises rühmas on ikka põnevamad mänguasjad ja vahvamad tegevused. Meie koos sealse õpetaja/assistendiga asusime aga rühmale kunstitegevust läbi viima või no tegelikult ikka oma inimene viis läbi, mina lihtsalt juhendasin kõrvalt ja julgustasin lapsi julgemalt kätega värvima. Kuna meil on rühmas imehead põlled kunstitegevusteks, siis olin need ka kaasa võtnud, nii ei olnud lastel hirmu, et riided mustaks saavad. Nii vahva oli näha, kuidas nii mõnigi alguses pisut arglik, äkki avanes ja nautima hakkas. Ma usun, et ka sealne õpetaja/assistent sai juurde julgust, et lasta lastel olla loovad ja nautida seda tegevuse protsessi - oluline pole mitte tulemus vaid protsess!
Kell oli aga vahepeal hoogsalt edasi rutanud, seega nüüd vudinal tagasi oma rühma ja õue.
11.50 tagasi tuppa ja sööma, seejärel unejutt ja magama. Mina aga teen taas pisikese kokkuvõtte blogisse.
13.00 saabub paariline, jagan päevamuljeid, panema lõplikult paika veebruarikuise teeõhtu lastevanematega. Ja ongi juba mul aeg koju minna.